Vestlesin Teelega Pere ja Kodu podcastis erinevatel teemadel, millega teismeliste vanemad vähem või rohkem kokku puutuvad.
Noorukite puhul pean esmatähtsaks seda, et nad vajavad meid enda kõrvale, mitte vastu. Samuti on tähtsam suhe kui probleem. Seepärast keskendun teraapias esmajärjekorras suhte tugevdamisele, sest see on alus probleemide lahendamiseks. Palju suurema tõenäosusega soovivad teismelised (ja mitte ainult), teha koostööd inimestega, kellega nad tunnevad ennast ära mõistetult ja kuuldult.
Vanematena ei saa me laste frustratsiooni ära võtta ning ei peagi, kuid saame aidata neil sellega toime tulla. Lapsed ei vaja päästmist, nad vajavad ära kuulamist ja mõistmist. Mõistmine ei tähenda omakorda õigustamist.Mõistmine olgu siis südame või mõistusega, tähendab seda, et meil on õigus mõelda, mida me mõtleme, ja tunda mida tunneme, ning et seesama õigus on ka kõikidel teistel.
See on võime panna ennast teise kingadesse ning olla uudishimulik, miks keegi käitub nii nagu ta käitub.
Lastega nagu ka täiskasvanutega, toimub muutus siis, kui me ei püüa neid muuta, vaid hakkame uurima mustreid ja nägema uusi võimalusi omaenda käitumises.
Head kuulamist! 🙂
